Lugeda anonüümseid lambaid

“Surusin silmad kõvasti kinni ja lasin masenduslainetel rahumeeli oma pea kohal möllata. Vahetevahel on selline põhjas ärakäimine vajalik. Eriti kunstnikel. Aga halb enesetunne ei läinud üle ja ma hakkasin kahtlema, et olen tõeliseks kunstiks valmis. Selliseks, kus on vaja piire ületada, minna asjade sisemusse, lõpuni välja. See nõudis liiga palju liiga ränki ohverdusi. Ja tagajärjed polnud sugugi need, mis plaanitud. Nagu vabaduse puhulgi.
Äkki polnud ma ka tõeliseks vabaduseks valmis? See mõte viis mind veel hullemasse stressi ja ma hakkasin pingsalt lambaid lugema. Esialgu võõraid, anonüümseid lambaid, nii-öelda lamba mõistet, ent see ei mõjunud. Nagu lugenuks puuhalge. Siis võtsin ette Saaremaal, Lannasmaal elanud tädi lambad ja see oli teine asi, muutis abstraktse kohe käegakatsutavalt reaalseks.
Tuttavate nägude seas ma viimaks ka suikusin…”

(Lõik märtsis ilmuvast romaanist “Eesti veri”, sest mulle meenus see kaks õhtut tagasi, kui olin sarnases olukorras. Ent tuttavad lambad päästavad alati)

#eestiveri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s