See kõik oli nagu filmis, see kõik oli nagu päris

Kes mind siin tunda võiks? Aga seal ta on, Tiina Hõbemägi. Mu ilus ja andekas klassiõde, pool aastat ka parim sõbranna, selline, kelle eest pistad või pea tulle. Tiina laulis koolis kui lõokene. Tegi la-la-la ja muusikaõpetaja Noodi silmad täitusid pisaratega. Tiinat oleks võinud oodata kuulsusrikas tulevik riigi suurimatel lavadel, kui ta poleks olnud esimene, kelle rinnad kasvasid kuu ajaga oma praeguse suuruse täis. See muutis kõik. Tiina elas kiiremini kui kõik me teised, kuid tavakoolis ei tohi sa teistest maha jääda ega ette rutata. Seetõttu visatigi ta välja. Hiljem käis ta õhtukoolis ja töötas Selveris kassapidajana. Elas elu, millega meid hirmutati ja mis meid hirmutas ning millest pääsemiseks aina hoolsamini ja eeskujulikumalt õppisime. Siis aga hakkas Tiina kokku elama endast kümme aastat vanema mehega. Me arutasime seda asja teiste tüdrukutega päris mitu nädalat. Seejärel viisteist aastat vanemaga, mis oli juba aukartustäratav ja samas kohutav, sest need mehed olid niivõrd vanad, raugad lausa. Aga me kõik ahhetasime imetluse ja kadedusega, kui Tiina tuli päris oma autoga diskole, ahhetasime, kui tal oli alati raha, et meile kõigile jooke välja teha, ja ahhetasime, kui ta esimest korda mulle kell kolm öösel helistas, taustaks purjus mehe möirgamine, ning öömaja palus. Meie selliste probleemidega veel kokku ei puutunud. See kõik oli nagu filmis, see kõik oli nagu päris.
(Lõik kohe-kohe ilmuvast romaanist “Eesti veri”, sest eile kirjutas mulle üle pika aja vana klassiõde…)
#eestiveri #prohvetlikromaan

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s