Pole nüristavamat teemat kui raha, ent tuleb välja, et ma polegi enamus

Mul tuli seda alati täpsustada, sest näis, et asja tuum ei jõudnud Frankile pärale. Ja nii ma pidasingi pea iga kord liigutava kõne meie emotsionaalsetest vajadustest. Sest mõnele ta töö meeldib ja talle makstakse hästi. Aga sellest ei piisa, et mõnel on hästi. Mulle ka mu töö meeldis, aga maksti vähe, viivitustega ja mitte sugugi alati. Emotsionaalselt on see äärmiselt kurnav. Seega ei saa tööl käimine olla väärtus iseeneses. Väärtus on see, mida sa teed, kuidas ja mille jaoks.

Niivõrd tugevasti vajutasin ma nende sõnadega meie ajastu valupunktile, et me mõlemad vajasime pärast pikemat pausi. Siis me istusimegi mõne hetke vaikselt ja rüüpasime kohvi. Seejärel vahetasime teemat.

Vahel ei puudutanud me rahajutte nädalaid. Minu meelest pole nüristavamat teemat kui raha, ent tuleb välja, et ma polegi enamus. Inimesed sellest ainult räägivadki.

(Lõik romaanist “Eesti veri”, sest just lugesin Lisette head lugu nihilist.fm lehelt)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s