Aga see oligi viga, et see kõik vaid näis tähtis

Alles pool aastat pärast naisest lahkuminekut tekkis Frankil suhe, mis nägi sedamoodi välja, et nüüd võiks jälle öelda „ma armastan sind“. Aga see oligi viga, et see kõik vaid näis tähtis. Siis märkas Frank esimest korda, et ta oli „ma armastan sind“ hakanud ütlema toonil, nagu oleks tegemist küsimusega. See ei peaks nii olema, nii pole õige, mõtles ta. Järjekordsed valu ja süütunne. Süütunne, et ta ei läinud suhtest kellegi kolmanda pärast ära, vaid ikka ja ainult oma külma südame sunnil. Ja hinge puges vaikselt kahtlus, et viga on temas – et ta lihtsalt pole tõeliseks armastuseks võimeline.

See lugu meeldis mulle. Tõestas, et Frank polnud oma endisesse naisesse enam armunud. Tavaliselt ei oldagi, ent inimestele tundub, et nende partner on ainuke, kes siiski on. Eriti nende puhul, keda maha jäetakse, ei saavat ses suhtes kunagi päris kindel olla. See pole tõsi. Just nemad tahavad vabaneda tundest, nagu tassiks nad kedagi turjal, kes seal olla ei taha. Tassida tuleks ikka ainult neid, kes on taolist soovi selgelt väljendanud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s