Need on sellised asjad, mis alatasa kaduma kipuvad

Frank muigab ja ta muie on nukker. Mul on tunne, et ta ei muiga minu soovi peale, sest selles pole midagi muigamisväärset. Võib-olla meenus talle hoopis, kuhu ta oma sokid või ravikindlustuskaardi oli pannud. Need on sellised asjad, mis alatasa kaduma kipuvad. Sa otsid neid kõikvõimalikest kohtadest, hüüad neid nimepidi, mediteerid, et jumal saaks suuna kätte anda, aga ei midagi. No ei ole neid enam terve maamuna peal. Ja sa lased lahti, jätad nendega hüvasti.

Ning siis tuleb mingil täiesti suvalisel hetkel järsku meelde, kus nad on, ja see ajabki nukralt muigama. Mitte šokolaadijäätise soov.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s