Nad siis olid ikkagi tegelikult ka olemas

“Oled sa visualiseerimispraktikas toimivast külgetõmbejõust kuulnud?” uuris Tina ja ma noogutasin. Olin sellest teooriast üht-teist kuulnud, kuid see oli esimene kord, kui visualiseerimist praktiseeriva inimesega otseselt kokku puutusin. Nad siis olid ikkagi tegelikult ka olemas. Aga ma noogutasin mõneti ka seetõttu, et füüsikas on külgetõmbejõud tuntud kui kõiki kehi siduv jõud, neid vastastikku ligi tõmbav jõud ja seda teadsin ma muidugi unepealt.

“See toimib igal pool. Iga asjaga. Too maatükk, mida Ernesto vaatama tuli ja kus õpetame kohalikke soodsaid, ökoloogilisi eluasemeid ehitama, tuli meie juurde sel viisil. Ma teadsin, mida meil on vaja, kujutasin seda ette, visualiseerisin, aina täpsemini, selgemalt, viimse detailini välja. Lugesin seda kõva häälega mitu korda päevas, rääkisin kõigile, kellega kohtusin. Kuni ühel üritusel sattusin söögilauda kõrvuti istuma Mukono koguduse preestriga, kes kuulas mind ja ütles, et tal on täpselt taoline maatükk vaba ja et ta annab selle heameelega kohalike õpetamiseks kasutada. Viieks aastaks. See ei üllatanud mind. See ei peaks mitte kedagi üllatama. Sest nii täpselt külgetõmbejõud toimib. Puhas teadus. Ja nüüd on meil uut autot vaja.”

Mind üllatas see lugu küll. Kuid mul ei tulnud tol pühapäevasel pärastlõunal naeratamine ega kuuldu kahtluse alla panek pähegi, sest kõik, millest Tina rääkis, mis teemad üles kerkisid, näisid olevat naljast äärmiselt kaugel. Ta arvas, et peaksin ka ise visualiseerimisega tegelema hakkama ja ma muidugi noogutasin jälle.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s