Kellele on kõiki neid kirjutatud hingi, mõtteid, mälumänge vaja?

“Aga vaid siis, kui heidame kõrvale mõtte, et töötegemine on vooruslik iseeneses, saame hakata küsima, mida on töös tõeliselt vooruslikku. Vastus sellele küsimusele on ilmselge. Töötamine on vooruslik, kui see aitab teisi.”

David Graeber andis just praegu uuesti kätte suuna, mis eile Sevilla raamatulaada külastamise ajal kuhugi väga kaugele eest ära libises. Kellele on kõiki neid kirjutatud hingi, mõtteid, mälumänge vaja? Üks ilusam kui teine, teine paljutõotavam kui kolmas, kolmas hädavajalikum kui neljas.

Martha C. Nussbaumi “Armastuse teadmine: esseid filosoofiast ja kirjandusest” lehitsesin kaua. Lugesin siit ja sealt, muudkui imetlesin. Suur ja raske, tihedas kirjas, tähtsaid mõtteid ja nimesid pungil. Mul on seda raamatut väga vaja, mõtlesin täiesti tõsiselt.

Ma ei tea, mis seejärel juhtus. Kuid see pidi olema midagi olulist, sest nüüd seisab mu elutoa laual hoopis raamat, mille peale on värviliste trükitähtedega kirjutatud: “Baby-led weaning“.

Omamoodi armastuse teadmine seegi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s