Mida kuradit me siin luulegrupis üldse teeme?

Järgmise luuletuse „Kolm“ luges ette Juliet, kes tegi seda pärast toimunut nii nukralt, silmnähtavalt vastutahtmist, et tekitas mitmeid valesti mõistmisi. Seekord arvati vabavärssi viljelev autor küll kohe ära, Dre, ent luuletusest endast arusaamisega tekkis tohutu poleemika. Üliõpilased Irene ja Grace arvasid, et jutt käis ilmselgelt kolmikutest. Kas Dre pruut ootab kolmikuid? Riigiametnik Sam oli aru saanud, et tegemist oli poliitilise luuletusega, mis rääkis riigisiseselt ümberasustatud inimestest. Muusik Joseph tunnistas, et ta polnud üldse kuulnudki, mida Juliet teises ringi otsas ette luges, ent kuna teised näisid seda tegevat, ei tahtnud ta vahele segada. Kuid kas Juliet võiks talle nüüd selle paberi saata ja nii saab temagi teada, millest jutt?

Maalikunstnik Patrick surus seda kõike kuuldes mõlemad käed kõvasti kõrvadele ja hüüdis üle kõigi häälte, et kunsti ei tohi lahti seletada. See tähendavat automaatselt kunstist väljapoole astumist ja seega pole enam tegemist kunstiga. Ta oli silmad ka kinni surunud ja lausa röökis, et kunstist tuleb leida üles positiivne, ilus, meeldiv pool ning sellega rahule jääda. Jätku nad kõik ta sõber Dre rahule!

Teised polnud temaga sugugi nõus ja arutelu paisus veelgi suuremaks. Kas luuletustest peaks aru saama? Kas neid tuleks õppida tõlgendama? Kui ei, siis mida kuradit me siin luulegrupis üldse teeme?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s