Korraks on mul kurb, et ta polegi näitleja

„Istu rahulikult voodile,“ ütleb teine õde, kui jõuame akendeta tuppa, ning mulle meenub moslemist revolutsionäär. Samad sõnad, sama tseremoonia. Õde kinnitab, et hiljem, umbes kuue tunni möödudes, kohe pärast õhtusööki, pean võtma antibiootikume ning vajadusel ka valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni, kuid kindlasti mitte aspiriini, ning lubab seejärel varsti tagasi tulla vaatama, kuidas mu verejooksuga on. Kõike seda jutustab ta entusiastlikult noogutades, magusalt, õhinal. Korraks on mul kurb, et ta polegi näitleja, kes harjutab etenduseks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s