Kirjutan, sest minu energiat on maailmale vaja

Arutlesin autori üksinduse üle. Mitte ainult loomishetkel vaid ka hiljem, kui teos on valmis. Kui meil tuleb teiste autoritega võistelda mitte ainult lugejate vaid ka meedia tähelepanu eest. Tegemist on kognitiivse kapitalismi mängus osalemisega, mis on nii sisimas kui ka vormis niivõrd vale, et tahaks nutta. Karjuda ja nutta. Sellepärast me mängimegi seda halvasti.

Juunis kolm eksemplari.

Mõtlesin laiemalt selle üle, miks me kirjutame. Ja siis – ning ärge öelge, et see oli juhus! – jõudsid minuni Martha Grahami sõnad:

Martha Grahama source.jpg

Tegelikult ma muidugi arutlesin enda kui autori üksinduse üle. Selle üle, miks mina kirjutan. Sellepärast need sõnad, see mõte nii õige tundubki. Mõte, et kui mina ei kirjuta neid raamatuid, mida ma kirjutan, ja ei kirjuta neid sedamoodi, nagu ma neid kirjutan, siis ei tee seda mitte keegi ei teine. Ja maailm on sellest konkreetsest energiast ilma. Tühi.

Kas minu energia muudab midagi? Kas ta peab muutma? Või teisalt: kas juhtuks midagi, kui minu sõnaenergiat maailmas poleks?

Mõõta suhteid, valikuid, kunsti, iseennast pidevalt kasulikkuse põhjal on kapitalismi intiimsfääri lubamine, mis on ometi lubamatu. Nii et ma ei tee seda.

Kirjutan, sest tahan. Kirjutan, sest mul on, mida öelda.

Kirjutan, sest minu energiat on maailmale vaja.

Advertisements

2 thoughts on “Kirjutan, sest minu energiat on maailmale vaja

  1. Armas hetkekee! Sind on hea lugeda. Aitäh su soojade, ausate sõnade eest!

    Olen sinuga nõus: mõelda, et kõigel peab olema mingi mõte, kasutegur, “asjalik” põhjus on väsitav ja kärbib loomingulisust. Mitte ainult kirjutades vaid elus laiemalt. Kõige hullem on see, kui paneme küsimärgi alla iseenda mõttekuse-kasulikkuse kodanikuna, inimesena, kunstnikuna siin ja praegu. Otsekui elus olemisest, ilu-elu loomisest ja armastusest oleks vähe.

    Taolist vastastikust inspireerimist, võnkumisi, ehedust ma otsingi ja loodan leida nii enne kui pärast kui ka kirjutamise hetkel. Aitäh sulle kaasa võnkumast! ❤

    Meeldib

  2. Aitähh, Anna-Maria. Mulle oli Sinu ‘Eesti Vere’ energiat väga vaja. Tegelikult sain esimesel hetkel isegi energiaLAKSU, nii et põsed õhetasid ja vastu ööd loetud leheküljed hakaksid unenägudes kummalisi trikke tegema.

    Martha Graham’i read on imeliselt vabastavad. Annavad kasvõi hetkekski vabaduse täiel rinnal hingata ja vabandusteta luua. Mina tunnen pidevalt, et kõigel peaks justkui mingi põhjus olema, raison d’être. Aga see on nii räsiv, nii kärpiv tegevus. Nii suretav.

    Ma võtan need read endaga kaasa. Siis kui hirmus kitsaks kisub, peab jälle lugema 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s