Tõmmake oma poeg ise välja

Ma ärkasin õhinal, ärksalt loomistuhinas. Kõik mu sees mässas ja keerles muutes keha hoobilt tuliseks, nagu oleks mul palavik, mida mul muidugi polnud. Mul oli hoopis uue raamatu algus. “Tõmmake oma poeg ise välja,” ütles ämmaemand ja ma tegin silmad lahti. See oleks esimene lause.

Ma isegi naeratasin sellele mõeldes, kuigi oli alles varahommik ja mu nägu polnud kellelgi näha.

Siis aga tuli kiri sõbralt, kes arvas, et oleks tõepoolest huvitav lugeda hoopis kellegi teise (ja mitte minu) kirjutatud raamatut. Ja mu õhin vaibus. Kustus imeõhukeseks niidiks.

Ma ikkagi pean oma lubadusest kinni pidama. Lugeda rohkem ja kirjutada vähem.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s