Kuidas puudutada Elu päriselt

Keha on see, millega kogeme elus olemist ja teadvustame elu, kuigi lääne üdini
mehelik mõttelugu on tõrges seda tõdema. Elus osalemiseks vajame keha. Leidub
videomängureid, kes on tunnistanud pärast päevi, nädalaid kestnud mängumaratone
vajadust lõikuda noaga oma ihu, et veenduda iseenda reaalsuses. Võib-olla ainus
loomulik vastus nägemistajul baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde
naasmine. Näpistamine, kõditamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss. Seks,
tantsimine. Sünnitamine. Keegi, kes silitab me pead ja joonistab sõrmedega seljale
põllulilli. Naerda nii et pisarad silmis. Kuude kaupa imetamine. Õhata, ohata, pista
sõrmed mulda. Haigus. Teise hääletoon, silmavaade, nahk. Teise maitse. Kallistamine.
Värvid, lõhnad, tundmused.


Et kuulda oma (sise)häält, peame leidma tee tagasi keha juurde. Füüsiliste
kogemuste resonantsini meie sisemaailmas, mida ei saa eraldada välisilma kontekstist.
Astuma läbi keha/keha abil vastu sellele tuimestavale kiirustamisele, kaduvusele,
külmusele, sellele pidevale uute uudiste, toodete turule, avalikkuse ette toomisele.
Astuma ekraanidest kaugemale, et üldse saaks tekkida ruum, milles tunda ja mõelda,
kuidas tulla toime meie vajadusega olla pidevalt ühenduses ja samas puudutada elu
„päriselt“.

symbol

(teadvuse muutunud seisundis nähtud geomeetriline kujund, mille juuri ehk sümboolset, mütoloogilist tähendust ma nüüd uurin. Hetke suurim lootus on inkade vaibad. Ühe raamatu kaanefotol oli vaip, kuhu ta oli sisse kootud ja nüüd otsin eksperti, kes suudaks seda lahti seletada)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s