See mina, kes vaatab elu

Mul on uued silmad.

Taipasin seda lõppenud nädalal teel olles. Taipasin, et mu pilk on värskem, sügavam, ajatut armastust täis.

See mina, kes vaatab elu, on täiesti uus.

Nüüd loen raskusteta siinsete puude, mägede, jõgede keeli. Ajan näpuga vibutamata ajaloolisi ja sotsiopoliitilisi jälgi, sest bensiinijaama kohvikus, väikese toidupoe järjekorras, bussipeatuses seisvate inimeste ilmed ja riided ja käed peegeldavad mitme põlve, mitme valitsuse taha.

Kuuldud kõne reedab nende uskumused, sügavad veendumused, nende teadlikkuse astme. Silmanurgast nähtud/loetud uudised paljastavad neis/meis valitsevad hirmud ja elamisvalu leevendavad lootused.

See kõik on osa minust. Minus (alles? juba?) lainetavad uskumused, (ikka veel?) peituvad hirmud ja lootused. Muidu ma ei näeks ega oskaks neid lugeda, ma ei tunneks neid/end ära.

Ja see taipamine muudab mu pehmeks, õrnemaks, mõistvamaks kõige ja kõigi suhtes.

Ma pole kunagi olnud hinnangute andmisel, üldistavate järelduste tegemisel niivõrd tõrges, oskamatu kui täna. Ma ei tea. Võib-olla. Ma loodan. Teisalt jälle. Mu vastused on avatud, lahtised, ruumikad, mis paneb mõne silmi pööritama, kuid mind on elu õpetanud.

Et kõik on võimalik.

Et kõik on omamoodi püha.

(Kas Hispaania oli enne ka nii roheline, nii mägine, nii rohke (inim)vaba õhuga?)

 

 

Advertisements

2 thoughts on “See mina, kes vaatab elu”

  1. Loen sind ja mulle tundub, et me oleme millegi suure ja ilusa jälil. Need mõtted, tunded, taipamised on õhus. ON. Ja kui minust lähevad nad hetkel mööda, sest mõtlen, et pean sellele veel pikemalt mõtlema või lihtsalt ei saa sabast kinni, siis mõni aeg hiljem kuulen, loen seda kusagilt mujalt, kellegi teise sulest ja see on imeline. Kummastav ja imeline samal ajal. Mul on sinu blogi lugedes just viimasel ajal täpselt sama tunne: kui leidsite väikese linnupoja (samal päeval leidsime meie kaks ja viisime nad linnuparki hooldada ja ma nutsin ja naeratasin neid toites ja nendega 1,5 tunni kaugusele linnuparki sõites oli mu hing suur ja ühenduses eluga, muu ei lugenud, hetkel oli kõige olulisem see) ja siis su eesti keele mõtted: kui tuttavad ja sarnased… Oh, see universaalne tunnetus, peente tajude, kanalite avanemine on võrratu kogemus! Aitäh, sulle, et oma tunnet/märkamisi jagasid, sest muidu me ju ei teaks!

    Liked by 1 person

  2. Ohh, Anna-Maria, nii sarnased tunded ja mõtted siin ja just viimasel ajal, viimastel kuudel. Hakka või uskuma, et on olemas see universaalne tunnetus, kus erinevates paikades tuksuvad samad tunded samal ajal.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s