Ma kavatsesin kirjutada tänasest hommikust.

Päikeselaikudest seinal. Linnulaulust.

Juuli algusest. Su suletud silmadest.

Väikesest käest, mis otsis unes kodu ja puhkab nüüd mu rinnal.

Täielikust rahutundest. Hinge ilust.

Aga siis tuli Julie Gautier ja näitas valu. Valu ilu. Ja see on tähtis.

I wanted to share my biggest pain in this life with this film. For this is not too crude, I covered it with grace. To make it not too heavy, I plunged it into the water. I dedicate this film to all the women of the world.”

Julie on C, kes kardab, ja L, kes ootab, ja Cr, kes loobus. Julie on kõik need naised.

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s