Tukslev lahtine haav

Pärast Simone de Beauvoir’i eluloo kohal nutmist (ja need pisarad tõesti üllatasid mind, sest ma arvasin, et olen seda teemat piisavalt analüüsinud, läbi töötanud ja andnud oma panuse, kuid täna avastasin, et kogu meie kollektiivne, avalikult ja sügaval intiimsuses läbi elatud ebaõiglus, nähtamatus, lõksud ja valu, mida kanname põlvkond põlvkonna järel oma peades ja emakates, sest maailm järjekindlalt ja ikka veel pelgab meie väge, pisendab me tähtsust, alavääristab me häält, on endiselt üks keset mu olemust tukslev lahtine haav, mis on terve inimkonna oma) sain valida ainult legendaarse Betty Friedan’i “Naiselik müstika”, mida ma pole siiani päris otsast lõpuni läbi lugenud, ja Benjamin Moser’i kirjutatud võrratu Clarice Lispectori eluloo vahel.

Nüüd loen Ameerika Ühendriikide möödunud sajandi keskpaiga koduperenaiste pealtnäha ideaalsest elust, ja tunnen ära ennast, tunnen ära nii paljusid naisi.

See pole emotsionaalselt kerge, kuid intellektuaalselt on see väga huvitav.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s