Kogu universumi tarkus

Täna hommikul ma ei tahtnud magamistoast alla kööki tulla. Sest hetkeks tundus, et kõik algab jälle uuesti, teeb seda iga päev, kui ma ometi tean, et mitte miski pole enam sama.

Ja ma tulin. Poisid alles magasid, ja mina andsin Agnesele varahommikuses poolhämaruses ravimeid ja toitu.

See maailm oli nii vaikne ja väike, ja samas hiiglama suur. Tunne, et kõik elusaladused ja – tõed, kogu universumi tarkus peitub siin selles hetkes, selles protsessis, on kasvanud suureks, selgeks, klaariks. Vankumatuks.

Nii ma siin pärast täiskuu varjutust uueks saanud maailmas istun: eluvaikuses ja hingevalguses. Meelerahus. Keha kerguses.

M-i usk on hapram. Pisem, hirmul, valusam. Ja see toob mulle iga kord pisarad silma. Hoolimata sellest, et ma istun Eluallika ääres, olen temaga otseühenduses. Või just sellepärast.

Agnesel eile ilmnenud haavapõletik oli M-i jaoks järjekordne märk sellest, et sellel kõigel pole mõtet. See on asjata.

Mõtetu, ütleb M. Asjatu. Kui raske haiguse sees pole mõtete ja asjadega midagi teha.

Mina jälle näen, et Agnes on mitu korda pissinud ja kakanud, mis on märk sellest, et tema seedesüsteemi oleme jälle tööle saanud. Ta keha võtab vastu ja seedib kõiki neid vitamiinide ja mineraalide ja valkudega rikastatud süstlatoidukordi, mis lubavad anda kehale jõudu, energiat, et proovida edasi. Proovida edasi teadmata, kas tegemist on lõpusirge või alles poole distantsiga. Tal on vähemalt selles osas ehk kergem.

“Mida me ootame? Imet?” küsib M, kes on imesid kogenud. Kuid see pole tema jaoks tõestus nende tõenäosusest, vaid sellest, et enam ei juhtu neid kindlasti. Kõik ilus oli enne, oli juba ära.

Meie keha loomulik tendents on ennast ise ravida, parandada, korda teha. Tulemus oleneb paljudest faktoritest, kuid selle loomuliku protsessi toetamine ei saa ometi olla mõtetu. Asjata.

Taipan isegi, et räägin mõistuslike argumentidega ja see siin ei aita. M-i kannatamatus, lootusetus on valu, kurbuse tulem, mida suudab kanda, mõista vaid hing. Ta küsib ja ootab vastuseid. Ta tahab neid kuulda, kuid hingekeel on vaikne, hääletu, selgitusteta. Hingekeel lihtsalt on. Hinnanguteta, ootusteta, hirmuvaba.

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s