Kuhu on meil kiiret?

Tervenemine on ajaküsimus.

Meie ees ja sees avarduva protsessi rütmi ära tabamine.

Sest see, kes ei oska keha aegu lugeda, ei leia eales rahuldavaid vastuseid. Nagu see, kes ei kuula hinge häält, ei suuda iial keha aidata.

Nii et kustuta tuled, kustuta müra. Peatu.

Kuhu on sul kiiret? Mis on veel tähtsam kui see hetk praegu siin?

Tervenemine on ka ruumiküsimus.

Et oleks aega, on vaja ruumi. Et oleks ruumi, on vaja aega.

Ruum tekib, kui aeglustame sammu. Võtame kiiruse maha. Seisatame. Vahel, kui me ennast ei kuule, kui oleme häälest ära, elurütmist väljas, teeb seda haigus meie eest ise. Sunnib meid peatuma, pikali maha. Liikumatult.

Ja siis tekib ruum.

Avar, vaikne ruum, kus on aega terveneda. Aega luua, näha, märgata. Tunnetada teed, kust voolab mõistusele esiti varjule jääv sügavam liikumine. Pöörata tähelepanu meie ees ja sees avarduva haigusprotsessi sõnumile, tarkusele.

Usalda seda, mida sa kuuled. Usalda oma hinge ja keha. Usalda ennast. Mitte keegi ei tea paremini, kui sina, kes sa kuuled hinge ja loed keha.

Sina, kes sa oled ühenduses oma sisemise jõuga.

Aeglus töötab, sest meile tuttav, domineeriv elus olemise rütm on kiirustamine. Asjade tegemine, lahendamine, korrastamine. Mida varem, seda parem. Tähtajad, täpsus, mõõdetavus. Efektiivus. Mida rutem ja rohkem, seda uhkem. Praktilisus, asjalikkus.

Aga tervenemine on aja(tuse) ja ruumi(tuse) küsimus.

Sest kuhu on meil kiiret, kui ainus, mis meil on, mida me teame, mida tunneme, on Elu sellisena siin ja praegu?

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s