Tuult ei kahtlusta keegi

Tuul puhus tol päeval nii kõvasti, et kollektiivne hullumine oli etteaimatav.

Lapsed hakkasid oksendama ja emadel lõid kõhud lahti, automootorite vahelt ja prügikastide seest ilmusid välja kümnte kaupa kassi- ja koerapoegi, joogaõpetajad nägid unes möödunud elusid ja roolis tööle sõitvad pruudid põrkasid tühjal tänaval vastu pargitud autosid, isad nägid oma 3-kuuste poegade lastearsti vastuvõtul iseenda aastakümnete eest toimunud sama kogemust ja sõbrannad süüdistasid sõbrannasid kapitalismi toetamises.

Mis toimub, küsiti. Kõhugripp, poegimisaeg, transpersonaalne kogemus. Universumi märgid, rõhutute pedagoogika, vastati läbisegi. Ärkamised, uuestisünd nagu igal kevadel, noogutati vastuseks.

Aga kust see tuleb, ahastati tuule eest varju otsides. Ja miks?

Tuul naeris ja puhus edasi. Tuult ei kahtlustanud keegi.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s