Armastus silmi ei vaja

Ma nuusutan su juukseid, ahmin eluvärskust endasse, ja mu silmad vajuvad iseenesest kinni. Pimedana, sest armastus silmi ei vaja, surun su väikese keha enda vastu. Kõvasti, veel kõvemini, ja mu selgrooga läbistab tervendav värin.

Maailm oled sina.

Elu oled sina.

Armastus oled sina.

Vajutan huuled õrnalt su põsele, su õlale. Tembeldan sind õhinal, jätan su nahale bioloogilisi jälgi. Sa häälitsed ja ma häälitsen vastu. Sa vaatad mind ja naeratad. Sa teadsid juba enne, kahe elu vahel, et nii see meil sinuga läheb.

Teadsid ennem kui mina, kes ma olin selle unustanud, sest ma olin juba siin.

Aitäh, kallis, et sa tulid!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s