Sõna on lõpp-peatus

Ma harjusin elama sõnaga. Kasutan siin sõna “harjusin”, sest see pole alati nii olnud. Ühel hetkel aga suhtlesin, tundsin, töötasin ja kogesin ainult läbi sõna, et sellest pärast (teistele) rääkida, sellest (teistele) kirjutada, sest nii meid õpetatakse: sõnaga.

Seega nii, läbi sõna, mõtleme, peaks olema kergem, et meid märgatakse, võetakse kuulda, pannakse tähele. Ähvardus, et keda/mida ei nimetata, kellest/millest ei räägita, s/teda pole olemas, ripub me väikeste peade kohal lapsepõlvest saati ja kokkulepitud reaalsuse tasandil on see suures osas tõsi.

Ent see tasand pole kaugeltki kõik.

Ennast sõna kaudu määratledes, me mitte ainult ei piira oma mina- ja elukogemust – jättes äärealade pimedusse kõik selle, mis jääb sõnade mängualast kaugemale, ja seda on palju, kordades rohkem kui sõnades endas eal -, vaid tähendab peamiselt seda, et lükkame kõrvale sõnatuse.

Sõnatus pole sama mis vaikus või vaikimine. On hääled, sümptomid, häälitsused, helid, lõhnad, sümbolid, värvid. On geomeetria, matemaatika. On keha. Tunded, tundmused, äratundmised.

On taipamised, mõtlesin kunstnik Klara Soukalova taipamislugu lugedes.

On Om, mis ühendab endas kõik.

Informatsioon vajab sõnu, meeletul hulgal sõnu, mis tekitab müra sees ja väljas. Ärevust, elevust, pinget. Tasakaalutust. Teadmine aga ennekõike kuulab. Et kuulata on vaja vaikida, vahel isegi silmad kinni panna, sest sisemine tarkus saabub rahuliku energeetilise lainena ja teeb seda harva sõnades.

Seepärast ei saanud alguses olla sõna, sest sõna on esimene, mis kaob, kui on valus. Kui on väga valus. Sellest, mis siis inimese ja Eluga toimub, on võimatu rääkida. Seda kirjeldada, sõnadesse panna. Samamoodi kui inimesse, mõnda ideesse, teise riiki ja tema kultuuri armumine võtab alati kõigepealt sõnatuks.

Päratud maailmad, tuhanded elud, sügavad teadmised läbistavad meid, ja alles siis, tükk aega hiljem ilmub sõna. Kui saame sellest rääkida, kui oleme valmis, kui oleme tervenemas.

Sõna on mõnes mõttes lõpp-peatus.

Sõna on punkt.

Sõna on surm.

Millele alati järgneb uus elu.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s