Keel, keele, lengua

Inimese loomingulisuse, loomisvõime üks uhkeim näide on see, kuidas keeletunnetus saab pidevalt kahekeelses maailmas rääkides, lugedes, kirjutades hoopis teise rütmi ja mõistuspärasuse. Tekib omaette ruum, keskkond. Tekib uus maailm, ja koos uue maailmaga uus keel.

Keel, keele, lengua.

See on omapärane muusika, mis keelereeglite ranges maailmas saab punasega maha tõmmatud, “õigeks” parandatud, raamidesse surutud, ent mis hinges ja huulil võbeleb täies elujõus, mõistetavalt. Kõlab ehedalt, elu- ja hingetruult.

Sest keeled on energia, võnge, vibratsioon.

Seepärast ei saa ka tõlge olla kunagi täpne sõna otseses mõttes, sest me ei tõlgi sõnu ega lauseid. Me proovime tabada teise keele energiat, konkreetse autori vibratsiooni selles keeleenergias, ja siduda see pehmelt meile tuttava energia võngete sisse. Nagu punuks patsi. See on energiatöö. Seepärast õnnestub hea tõlge harva: sõnade tähenduse ja lauseehituse reeglite teadmisest on vähe, peab tunnetama keele energiat, mis on silmadele nähtamatu, ja seega nõuab kehalist kohalolekut. Kehatööd.

Seepärast loeme, kui vähegi võimalik, autoreid keeles, milles nad teksti kirja panid. Sest seal on sõnade kõrval tunda keha.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s