Peaksin tundma kergendust, aga ei tunne

Korraga näen lapse ema paljaid varbaid enda ees ja tõstan pilgu. Ta vaatab mind oma helerohelise pähe seotud rätiku alt noorte väsinud silmadega. Tal on meekarva silmad ja veatu nahk. Naeratan talle, kuigi tema seda ei tee. Ta ei siruta oma näljahädas rindade kohal isegi käsi välja. Silmitsen last, keda ikka veel enda vastu surun,…

Mida kuradit me siin luulegrupis üldse teeme?

Järgmise luuletuse „Kolm“ luges ette Juliet, kes tegi seda pärast toimunut nii nukralt, silmnähtavalt vastutahtmist, et tekitas mitmeid valesti mõistmisi. Seekord arvati vabavärssi viljelev autor küll kohe ära, Dre, ent luuletusest endast arusaamisega tekkis tohutu poleemika. Üliõpilased Irene ja Grace arvasid, et jutt käis ilmselgelt kolmikutest. Kas Dre pruut ootab kolmikuid? Riigiametnik Sam oli aru…

Nad siis olid ikkagi tegelikult ka olemas

“Oled sa visualiseerimispraktikas toimivast külgetõmbejõust kuulnud?” uuris Tina ja ma noogutasin. Olin sellest teooriast üht-teist kuulnud, kuid see oli esimene kord, kui visualiseerimist praktiseeriva inimesega otseselt kokku puutusin. Nad siis olid ikkagi tegelikult ka olemas. Aga ma noogutasin mõneti ka seetõttu, et füüsikas on külgetõmbejõud tuntud kui kõiki kehi siduv jõud, neid vastastikku ligi tõmbav…

Ilmselt muutub vähemalt selles osas hiljem kõik palju selgemaks

Niisiis saab täna täis kaheksa nädalat. Kaks kuud. Lennujaamast ostetud ajakirjast, mille pidin ta ühemõttelise nime tõttu enne Kampalas maandumist lennukis eesistme tasku sügavusse suruma, lugesin, et embrüo on nüüdseks üle sentimeetri pikk ja tema saba (tal on saba!) jääb üha väiksemaks. Ta kasvab umbes millimeeter päevas, kirjutati selles autori nimeta artiklis, ja tema tilluke…

Seega on see ohtlik küsimus

„Kas sa oled abielus?“ Daina küsib seda niisuguse näoga, nagu võiks minu vastus paljastada minu isiksuse kohta teatud olulisi, siiani ebaselgeks jäänud punkte. Seega on see ohtlik küsimus. Sest võib-olla võibki. Niisiis kaalun hoolega, mida öelda. Kui vastan ühesilbiliselt, võib sellist hoiakut tõlgendada soovina vestlust temaga mitte jätkata. See on küll viimane asi, mida ma…

Võiksin vähemalt muljegi jätta, et ma tean, mida ma teen

Joyce kutsus meid tühja akendeta tuppa, kuhu oli tsementpõrandale asetanud vaiba ja viis rohelist patja. Me võtsime kingad jalast ning nad kõik jäid mulle ootusärevalt otsa vaatama. Tol hetkel ei tundunud mulle enam mu plaan, mille pärast nemad seal olid, sugugi nii geniaalne kui mõni päev varem. Kui päris aus olla, siis oli korraga päris…

See paranoiline lugu muutus aina vastupandamatumaks nagu paranoilised lood ikka

Pidin toimunust Monitorile reportaaži kirjutama, kuid see tundus juba esitluse avahetkedest peale surmigava teemana nii et otsustasin teha seda, mida ma polnud toimetuses siiani veel kordagi teinud. Näitasin üles ajakirjanduslikku initsiatiivi. Pakkusin neile mobiilside asemel hoopis Mahdadi lugu: Ugandas pagenduses ainsa elusoleva pereliikme juures elav dissident Iraanist, kus blokeeriti sotsiaalmeedia valimiseelsete ja -järgsete rahutuste vältimiseks…

Pingviinidele õiguste andmine

“„See ei ole armastus,“ hüüatan ma. „See on naistevastane vägivald.“ Silmapilguks tundub, et Luis saab kurjaks. Nagu ta ei teaks nii paljude naiste reaalsusest mitte midagi. Võib-olla ei teagi. Aga siis ta ütleb, et ta tegi nalja. Ta on majanduslikust vägivallast kuulnud küll. Mina ütlen, et selliste asjadega nalja ei tehta, mis pole küll tõsi…

Algus ja lõpp on sarnaselt tühjad

Tutvusin Alexiga seitse aastat tagasi Ugandas. Mäletan, et hoidsin tol hommikul unesegaseid silmi pärani lahti, pingsalt, keskendunult. Ma ei tahtnud mitte millestki ilma jääda, mitte hetkegi kaotada ja seepärast hingasin kiiremini kui tavaliselt. Murchisoni joa rahvuspark on hiiglaslik, hõlmab 3860 ruutkilomeetri suuruse ala, mille peamine vaatamisväärsus on kuulus juga ise ja Victoria Niilus, kuid seal…

Ma ei peaks nii suurt ükskõiksust tundma

Aasta algas imeliselt, “Kes kardab Aafrikat?” 2. osale punkti panemisega. “Ma ei arvanud, et siia tagasi tulen. Seda kõike, Ugandat, tervet Aafrikat, sai ühel hetkel liiga palju ja ma praktiliselt põgenesin tagasi Euroopasse. Kordagi tagasi vaatamata. Tahtsin hingata, selgitasin neile, kes huvi tundsid, aga neid oli vähe nii et seda poeetilist lauset ma palju öelda…