Püha koja loomine

Me ostsime Hispaanias maja. Mäejalamile rohelusse, kaugele linnamürast, lähemale loodusele. Me põletame küünlaid ja viirukit. Me kuulame lindude ja loomade mõtteid. Me korjame tuulest sõnumeid. Kui vaenukägu reede pärastlõunal meie aias jalutas, ilmus mu teadvusesse, et Cobi, Noelia sõiduteelt 8 aasta eest päästetud koer, on alustanud oma praeguse elu lõpuprotsessiga. Täna andis loomaarst ka neile…

Nagu mustlased

Me tulime mööda Montserrat Caballé tänavat. Ma kandsin unist Erikut süles ja lükkasin samal ajal vankrit, milles magas Milo ning kelle jalgadel seisis omakorda vaevu-vaevu tasakaalu hoidev Eriku mootorrattas. Nagu mustlased, mõtlesin muiates. Ma olin ainus, kes astus laste ja kuhjaga käru lükates mööda teed, aga ikkagi mõtlesin, et “nagu mustlased”. Tänava lõpus, alatasa tühjana…

Emaduse sõlm (II)

Erik on auto peatnud ja surub nüüd mingis kummalises muiges suud kokku. Alles siis näen, et peateest paremale jääb kurviline, nõiduslikust metsast ääristatud tee. Erik näib kaaluvat, kas sõita tunnelist läbi või keerata täiesti ootamatult paremale. Ta silmitseb mind rõõmsalt. Ta rohelised silmad ei küsi, lihtsalt tahavad teada, kas ma olen seal koos temaga, olgu…

Mismoodi see naine on naine

Ei piisa ainult märkimisest, et keegi on naine või mees. Või kunstnik või ema. Pole kunagi piisanud. Oluline on tähendada, vaadelda, mismoodi see naine on naine, ja see mees, mismoodi on tema mees. Kuidas, mil viisi(de)l on too kunstnik kunstnik ja too ema me silme ees, kuidas on ta ema. Mõelda mismoodi me täidame ja…

Suurte küsimuste aeg

Suurte küsimuste esitamise jaoks pole kunagi päris sobiv, õige aeg. Ma tean seda. Nii et ma küsin neid ühel tavalisel päeval. Kas sa kujutasid oma elu sellisena ette? Et just nii elad ja teed neid asju, mida teed? Et tunned ja mõtled nii? Ja kui ei, siis millest sa mõtlesid-unistasid? Millist elu endale ette kujutasid?…

Jalg universumi ukse vahel

Danielle Laporte’il oli seljas tumesinine talvejope ja peas hall suusamüts, kui ta meie köögiaknast sisse kiikas. Ma seisin öösärgis ja märgade juustega, ent ikkagi lehvitasin talle ja tegin nägusid, sest arvasin, et ta ei kuule mind niikuinii. Paks klaas oli meie vahel. Tema aga ütles: “You’ve got one quest“, mida ma kuulsin selgelt. Nagu klaasi…

Kirg

Meie kirg on püha.

Kirjandus on naeruväärne

Lugeda rohkem, kirjutada vähem. See tarkus on nüüdsest ka minu motoks. Ja mitte ainult sellepärast, et nii mõtles mees, kes võitis äsja 100 000 dollarit oma jutukogumikuga, mida mitte keegi avaldada ei tahtnud. Rida kulutatud uksi, äraütlemisi, vaikust. “Tegemist on keskpärase kirjandusega,” oli ühe kirjastuse asjatundlik vastus ja autori eneseuhkus sai jälle kena hoobi. Kuni…

Ainuke viis suhte lõpetamiseks

Suurim elukunst on suhted, õigemini nende hoidmine. Kõige olulisem oskus aga nende lõpetamine. Siin võin ma aidata, sest ainuke viis suhte lõpetamiseks on tänu. Vaadata teisele silma ja öelda: “Aitäh! Aitäh kõige eest!” Seejärel alles hakake nutma.

Joonistada näpuga su huultele joon

Ma ei tea, kust alustada. Ja ma ei tea, sest ma pole enam kindel, mis on see kõige tähtsam. See esmane. Mis on õige. Ja kui ma olen aus, ja sel kaunil õhtul tuleb olla aus, siis mulle meeldiks hoopis joonistada näpuga su huultele joon. Jah, nagu Cortázar. Ja Lispector ja Pizarnik ja Benedetti ja…

Abordist ei räägita. Ainult sosistatakse.

Täna on rahvusvaheline abordi legaliseerimise päev. Abordist ei räägita. Ainult sosistatakse. Sosistatakse sõbrannale, günekoloogile ja perekonstellatsioonis osalejatele. „See on isiklik teema,“ öeldi varem, samal ajal kui avalikult käisid vihased debatid elu poolt ja elu vastu. Meid sõimati mõrvariteks, samuti avalikult, ent me ise otsustasime oma keha üle, seadus kaitses meid. Olime vabamad kui praegu, kuigi…

Leidub raamatukoguhoidjaid, kes ei loe

On täiskasvanud inimesi, kes ei loe raamatuid. Mitte kunagi. Vabatahtlikult. Ma tean seda, olen selliseks aususeks valmis. See ei vii mind endast välja. Suudan seejärel inimesele isegi naeratada ja teema kenasti mujale juhtida. Kuid see, et leidub raamatukoguhoidjaid, kes ei loe raamatuid, võttis sõnatuks. Seda ausust oli korraga liiga palju ja naeratamisest ei tulnud muidugi…