Ma tahan veel siin olla

(182 216 kinnitatud juhtumit, 19 130 surma) “Sa olid väikene, kui sa ära surid ja taevasse läksid, aga siis tulid sa tagasi.” Erik vaatab seda öeldes minust läbi. Tal on rohelised silmad. Nagu minul. Nagu mu emal. Talle otsa vaadates on mul tunne, et vaatan põlvkondade taha, otse geenikoodi sisse nii et ma jään neisse…

Sibul

Terve meie maja lõhnab sibula järele. Kui naabritüdruk Manuela – kes eile tahtis uudishimulikult nina kirtsutades väga teada mismoodi lõhnab Eriku kodu – peaks täna külla tulema, saaks ta unustamatu elamuse osaliseks. Ma ei räägi tingimata meeldivast kogemusest vaid millestki, mis kleepub su mäluseina külge, tahad sa seda või mitte, ja sinna ta jääb. Aastaid…

Jüri läks metsa ja ta ei tule enam tagasi

Ümmarguste prillidega mees, kes võis olla Juhan Liiv, vaatas korra paremale, siis vasakule ja sosistas mulle midagi. Ma ei saanud aru, millest ta rääkis nii et ta pidi ennast kordama. Lõpuks hakkasid ta kõhnade huulte vahelt lausutud sõnad tähendust evima: “Jüri läks metsa ja nüüd arvatakse, et ta ei tulegi enam tagasi”. See polnud teadaanne,…

Süüdi oled sina, laisk inimõiguslasest diivaniaktivist

Üks kirjutab Twitteris, ja ma ei ole Twitteris vaid looduses, aga seda ma tean, et paremäärmus aitas vasakpoolsetel võita, ja need neli sõna hargnevad 10 minutiga läbi 10 000 tviidi, sest muidugi see üks pole lihtsalt üks vaid staarajakirjanik Jordi Evole, aga need sõnad on lihtsad ja ilmselged, liiga lihtsad, liiga ilmselged Evole kohta, kuid…

Argipäev on metafooridest pungil

Ma kirjutasin sulle eile öösel kirja. Siis ma muidugi ei teadnud, et see on kiri, sest kell oli 3:37 ja ma lebasin voodis. Unetult. See pole haigus, insomnia, diagnoosi pole vaja panna. Lihtsalt pärast Milo mähkmete vahetamist ja talle rinna andmist oli ta endiselt rahutu ja mul tuli majas koos temaga paar ringi teha. Maja…

Kirjanikuks olemisest ehk “Ohtlik ema”*

Teate, mis päev täna on, lapsed? Ega te pole seda unustanud? Teie ema loeb meile õhtul ette raamatu, mille kallal on ta viimasel ajal töötanud. Teeme kõik näo, nagu see pakuks meile huvi. (abikaasa) Kas sa tead, mille sa oled kirjutanud? Meistriteose. Sa oled geenius! (tuttav) Sa näed kohutav välja. Sul oleks vaja pead pesta…

Iga keel on kellegile kodu

Ära õpi keeli selleks, et tõsta oma konkurentsivõimekust tööturul, suurendada ettevõtte müügiedu või saavutada kuulsust. Ole targem, ole hingetargem kui paljud teised varem, ja ära õpi keeli selleks, et teadmiste abil ükskõik mida, ükskõik keda kellegile teisele paremini maha müüa. Sest iga keel on kellegile kodu. Tema ema-isa, tema juured. Keel on rahva hingetasand. Tema…

Teine viis öelda “ma armastan sind”

Me ootame õhtuvaikust, nädalalõppu, puhkust, palgapäevi ja keerame kalendrilehti nii hoogsalt, et unustame elada. Näiteks mina täna, siin ja praegu, kui mängime E-ga raamatukogu. Võtame raamatud riiulist välja, asetame põrandale hunnikusse ja paneme riiulisse tagasi. Neist ühtegi kordagi avamata. 25 837 korda. Ma pööritan silmi, püüan E-d veenda, et mu jalad surid juba pool tundi…

Märkide lugemisoskus

Kõigepealt oli valge liblikas. Me veetsime siseõuel aega nagu tavaliselt: A tukkus päikese käes, E riputas tolmulappe kuivama ning mina istusin pea kuklas ja jälgisin valgete pilvepallide kerget triivimist. Hommikune uudis hõljus sarnaselt mitme universumi, mitme elu vahel. Ta juba oli siin ja samas ei olnud ka. Tõsiasi oli teada, ent tundeid, mõtteid oli raske…

Näha kuud

Ma jooksin kuu poole. Ajasin teda rõõmusegaselt, kummikutes ja villases mantlis, mööda metsi ja lagendikke taga. Nüüd oli ta vajunud metsateed ääristavate puude vahele ja ootas öise tee otsas. Kuu oli hiigelsuur ja hõbedane. Võbelevate piirjoontega. See polnud kummaline, sest terve maailm oli kuuvalgusest pimestatud. Ei mingit optilise illusiooni ega lendava kujutlusvõime selgitust. Me lihtsalt…

Meie sisemuse groteskne peegeldus

Valus on maailma vaadata. Väga valus. Ja kui avanev pilt ongi meie sisemuse groteskne peegeldus… sest see, mis toimub meie sees, on varem või hiljem ka väljaspool näha… kui see on tõsi kasvõi osaliselt… kasvõi ainult sellest, mida tähendab meie igapäevane hirmpikkade tööpäevade järgi seatud perekondade elukorraldus… ja mida tähendavad meie teisi alavääristavad, rassistlikud, seksistlikud…

Külma tule tarkus

Ta küsis, kas ma tahan töötada oma külmetusega. Teada, mis peitub sümptomi taga. Ma muidugi tahtsin, ja tema teadis, et ma muidugi tahan, nii et seda naeratust, mis ta näole seejärel koheselt ilmus, oleks väga kerge pidada üleolevaks. Kuigi see seda polnud. Ta ei ole seda tüüpi inimene. See viimane lause on märkimisväärne, sest mul…