Me elame võõras rütmis

Ta seisis keset mu kööki ja tahtis end pikali maha visata. Kauaks, lisas ta sosinal, väga kauaks. Ma vastasin, et ta võib seda teha. Kivipõrand on kenasti puhas ja jahe. Ta hakkas selle peale naerma, kuigi see ei olnud nali, ent maha ta end ka ei visanud ja seisis silmad kinni edasi. Kõik algas sellest,…

Õnneliku ühiskonna valem

Uut maailma on raske luua, sest maailma korrata on palju kergem. Nii et me ei peaks enda vastu nõnda karmid olema ega heituma sellest, et leiame end iga aasta jaanuaris praktiliselt samast kohast. Isegi virtuaalne maailm on uus vaid pealtnäha. Teistsugune vorm, ESTeetika, teistsugused (kuigi mitte päris võõrad) oskused ja teemad, ent eetika on seesama…

Sõber

Ma ei mäletanud, et oleksin teda külla kutsunud, et oleksin üldse kunagi kedagi külla kutsunud, kuid ühel pärastlõunal ta mu ukse taga seisis. Dressipükstes ja spordikott õlal, nagu ta just tuleks spordisaalist või oleks hoopis sinna minemas. Mulle tõesti tundus, et ta oli eksinud, vähemalt koha ja kohe kindlasti riietusega, kuid kutsusin ta lõpuks ikkagi…