Trauma sümptomid

Su käed ja jalad on külmad, sest su keha tajub ohtu. Külmusest hoolimata sa higistad, sest sa ei tunne ennast turvaliselt. Sa värised, sööd magusat, jood alkoholi, nutad südantlõhestavalt, neelad telesaateid, istud sotsiaalmeedias, suitsetad ja vihastad nii et silme eest must, sest sul on hirm. Su keha räägib. Püüab ellu jääda. Ja sa juba tead,…

Valgusemad

Me oleme valgusemad inimkehas (ja mitte sugugi ainult valgusinimesed emakehas). Kehas, mis kogub infot, muundab energiaid, registreerib toimuvat, opereerib teadmistega. Kogu aeg. K o g u  a e g. Teadvuse avardumisele eelneb periood, mil keha tulitab, valutab, pööritab. Et vanast vabaneda, et uuele ruumi teha. Palavik, liigese-, selja- ja peavalu, iiveldus. Külmavärinais vappuv keha. See…

Me oleme suured

Mitte keegi ei õpeta meile, kuidas iseenda võimsuse, sügavuse, suurusega toime tulla. Kuidas seda nautida, See olla. Kuidas olla Suur. Suur valgusena ja tumeda jõuna. Suur armastuses ja raevus. Olla suur ja näha tundlikkuses piiritut tarkuse allikat. Olla suur ja hoida rahus inimese hirmuäratavust kuni selles, mida nimetatakse koledaks, koletustlikuks, võikaks, paljastub temas peituv Ilu….

Alkeemiku valem

Olen teadlikult ja aina enam ekraanidest eemal. Tagasi keha, looduse, sisemise, iidse tarkuse juures. On imeline aeg. On imede aeg. Sügavasse pimedusse astumine, surm, seejärel uuestisünd. Ja valgus. Palju valgust, selgelt nägemist, tunnetamist, kuulamist. Ma ei teadnud, et emadus(ed) (mitmuses, sest iga uus laps on uutmoodi emadus) on võimas transendentaalne kogemus. Spirituaalne avanemine. Iidse tarkuse…

Sõna on lõpp-peatus

Ma harjusin elama sõnaga. Kasutan siin sõna “harjusin”, sest see pole alati nii olnud. Ühel hetkel aga suhtlesin, tundsin, töötasin ja kogesin ainult läbi sõna, et sellest pärast (teistele) rääkida, sellest (teistele) kirjutada, sest nii meid õpetatakse: sõnaga. Seega nii, läbi sõna, mõtleme, peaks olema kergem, et meid märgatakse, võetakse kuulda, pannakse tähele. Ähvardus, et…

Võidavad need, kes võidavad alati

Ilma individuaalse ja kollektiivse sisetööta on välist ehk poliitilist muutust mõttetu loota. Ajalugu ei kordu mitte mõne vankumatu loodusseaduse tõttu, vaid sellepärast, et teadlik töö iseenda haavade ja varjudega lükatakse pidevalt tahaplaanile, jääb tegemata. Me ei pea meie vaimset ja emotsionaalset tervist ja mälu oluliseks, kui see on kõige olulisem asi üldse. Kõige alus. See…

Sõnad, mis muudavad kõik

Öelda neid sõnu, mida sa nii väga kardad öelda. Anna andeks, et ma ei austanud su pisaraid ega raevu, ning ei kuulanud sind töölt tulles tähelepanelikult, õrnusega. Anna andeks, et ma ei pidanud millekski su palveid ega võtnud tõsiselt su hirme, kui ma jälle ööseks koju ei tulnud. Anna andeks, et ma ei osanud hoida…

Meie intiimsed paigad

Ma unistasin neist saalidest. Suurtest maailma lavadest, kus publik istub varjus samal ajal kui mina seisan nende ees heledas valgusvihus. Saal on hoolimata rahvarohkusest surmvaikne, ning kõigi uudishimust helkivad silmad on minule naelutatud. Minule, kes ma räägin millestki vaimustavast. Õigemini räägin millestki tuttavast, kuid teen seda vaimustavast vaatenurgast. Annan mõnele terminile uue tähenduse, kingin uue…

Kuidas rääkida sünnitusest?

Kuidas rääkida kogemusest, mis ületab kõik tuttavad füüsilised, ratsionaalsed, emotsionaalsed ja sensoorsed piirid? Kuidas teha seda ehedalt, laenamata teiste sõnu, kujutluspilte, kategooriaid? Teisisõnu, teha seda tõlketa, otse. Otse üsast, läbi nahapooride, uute neuroühenduste kaudu.

Kuhu on meil kiiret?

Tervenemine on ajaküsimus. Meie ees ja sees avarduva protsessi rütmi ära tabamine. Sest see, kes ei oska keha aegu lugeda, ei leia eales rahuldavaid vastuseid. Nagu see, kes ei kuula hinge häält, ei suuda iial keha aidata. Nii et kustuta tuled, kustuta müra. Peatu. Kuhu on sul kiiret? Mis on veel tähtsam kui see hetk…

Emaduse sõlm (IV)

Erik on mäele ringi peale teinud ja me oleme seal samas, kus enne: ta vana, värisev auto vaatamas näljase hundi suhu. Ei aeg ega elu ole lineaarsed. Me liigume ringiratast, tuleme alati tagasi samasse kohta lootes seekord saabuda targemana, õrnemana. Pakun talle kerge uhkustundega hommikul küpsetatud kaerahlebeküpsiseid, tema lemmikud. Mängisin retseptiga, koostisosadega ja kaunistasin kuldsed…

Emaduse sõlm (III)

Ühel päeval võtsin julguse kokku ja esitasin tänavanurga lopsakale roosipõõsale kõige minuga toimuva taustal tuksleva põhiküsimuse: kui mul on nii raske kirjutajana tööd leida ja end kirjanikuna tunnistada, siis võib-olla on see nii seepärast, et ma pole seda, ning seetõttu otsin tunnustust väljastpoolt. Öelge mulle, kes ma olen. Torkiv valu käis kõhust läbi ja hakkas…