Emaduse sõlm (V)

Tegemist oli Joanna Russi 35 aastat tagasi ilmunud essee reklaamiga. Kusagilt lugesin, et kolm tuntud kirjanikku esitlevad mõne päeva pärast raamatut linna teises otsas, ja ma ei kahelnud hetkekski. Kuid ürituse õhtul, seigeldes autoga öises linnas, mis säras ja vaevles ummikutes nagu minagi, tundsin end naeruväärsena. Mida ma teen? Mul pole ühtegi kirjatööd pooleli, ma…

Me pole harjunud oma kalleid kaotama

Surm. Mis me temaga teeme? Ja lein? Kõik see, mis oli enne, mis on ja mis jääb pärast. Kõik see, mille surm valguse kätte toob, millele armutult osutab. Ja mida teha raske haigusega? Statistilise tõenäosuse ja seletamatute imede intervalliga. Hirmu ja lootusega. Meid endasse neelanud teadmatusega. Kas oleme nüüd keskealistena, emade ja rasedatena, lõpuks leppinud…

Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Tunnustus on suur teema; selle puudumine veel suurem. Ometi me räägime ja kirjutame tunnustusvajaduse tähendusest ja tagajärgedest meile ja meie loomingule vähe. Veel vähem teeme seda ausalt, haavatavalt. Tundetõe lähedaselt. Kes see ikka tahab oma kunagi veritsenud või ikka veel veritsevates haavades sorkida. See on ebamugav ja pisut piinlik, pealegi teeb haiget, on valus. Parem…

Seljapööramine teeb alati haiget

See on hea raamat. Mille jaoks hea? Kelle jaoks hea? Kui meil on tugevalt maskuliinne kaanon, seksistlikest eelarvamustest pungil kriteerium, mis alavääristab, vaigistab ja välistab naisautorite panust (meie seas leidub ainult suuri, eredaid erandeid, anomaaliaid), kui meil puudub laialdaselt tuntud ja tunnustatud naiskirjanike traditsioon, kuid samal ajal süüdistatakse meid igat tüüpi asjades (kui söandame kirjutada,…

Keha jätab kõik meelde

Kõigepealt sa samastud peategelasega. Võimatu on seda mitte teha, sest kõik need mesinädalatega vahelduvad vägivaldsed stseenid vanema vennaga… Miks ma nutan? Kas see kõik polnud juba väga ammu ja väga tavapärane vendade-õdede vahel? Peategelane kinnitab endale, et pisarad voolavad vaid füüsilise valu pärast ja mitte alandusest, jõuetusest, võimetust õiglusele, rahule, sest ei ema ega isa…

Meie viljakus on küllus

See oli kummaline nädal. C hakkas päev enne kunstliku viljastamisprotsessi algust oma sisetundes kahtlema, L-l saabus kuuendat kuud järjest mittesoovitud menstruatsioon ja M otsustas pärast viite luhtunud viljastuskatset pausi teha. Kurbus, seletamatu läbikukkumistunne läbistas neist igaühe ihu ja seekaudu tervet universumit. Mina aga seisin vannitoas sõrmede vahel positiivse tulemusega rasedustest. See oli alles teine kuu,…

Tukslev lahtine haav

Pärast Simone de Beauvoir’i eluloo kohal nutmist (ja need pisarad tõesti üllatasid mind, sest ma arvasin, et olen seda teemat piisavalt analüüsinud, läbi töötanud ja andnud oma panuse, kuid täna avastasin, et kogu meie kollektiivne, avalikult ja sügaval intiimsuses läbi elatud ebaõiglus, nähtamatus, lõksud ja valu, mida kanname põlvkond põlvkonna järel oma peades ja emakates,…

Kui kirjutada, siis selleks…

Delphine de Vigan’i viimase raamatu peategelane (kes võib-olla on autor ise, ent pole seda ilmtingimata, ja see märge siin pole sugugi tähtsusetu, sest “tõelise” ehk autobiograafilise kirjanduse ja fiktsiooni piiride ning lugejate otsingute/vajaduste ümber käibki raamatu põhiarutelu) ei kirjutanud pärast kirjaniku viimase ülimenuka raamatu ilmumist kolm aastat ridagi. Ja seda “ridagi” tuleb võtta sõna-sõnalt: ei…

Me pole kunagi seda teed käinud

Ma ei kirjuta, sest ma loen. See lause näib loogiline, ent ometi ei selgita see mitte kui midagi. Isegi siis, kui lisan, et loen Elena Ferrante Napoli-sarja, mis tekitab kohati füüsilist valu ja ajab seejärel laginal naerma, et paar lauset hiljem sind tõsiselt mõtlema panna. Või end süüdi tundma. Või mõistmatult pead vangutama. Või ihas…

Teine viis öelda “ma armastan sind”

Me ootame õhtuvaikust, nädalalõppu, puhkust, palgapäevi ja keerame kalendrilehti nii hoogsalt, et unustame elada. Näiteks mina täna, siin ja praegu, kui mängime E-ga raamatukogu. Võtame raamatud riiulist välja, asetame põrandale hunnikusse ja paneme riiulisse tagasi. Neist ühtegi kordagi avamata. 25 837 korda. Ma pööritan silmi, püüan E-d veenda, et mu jalad surid juba pool tundi…

Maailm on läbikukkunud emasid täis

Miks süüdistakse emasid kõikides maailma hädades? Emad on tõelised süsteemi õõnestajad. Emadus häirib, tekitab segaseid tundeid nii paljudes, sest seisab väga lähedal surmale. Enamus inimestel pole õrna aimugi, et Egiptuse kuulus valitsejanna Kleopatra, üks kõigi aegade ihaldatuim naine, oli nelja lapse ema. Mida me täpselt nõuame emalt, kellel palume pühenduda täielikult oma lapsele puhta, puutumatu,…

Kirjandusega rahu

Linn väsitab mind. Liiga palju müra, liiga palju inimesi, liiga palju liiga üksteise küljes rippuvaid maju. Liiga palju kõike. Ma tean seda, kuid ikkagi ei oska ma ennast kaitsta ja see laine neelab mu alla. Mu jalad on rasked, munasarjad pakitsevad uue kuu lävel, juukseid on ka liiga palju. Tänu hoogu läinud juuksurile on nad…