Minu rebis äsjane hüvastijätt pooleks

Lend tagasi koju ei tundunud lennuna tagasi koju. Jälgisin tuimalt selle hiiglasliku hääli, lõhnu, värve täis hoone tukslemist, kus kõik suundusid kuhugi, kõik tahtsid kuhugi jõuda. Perekonniti, paarides, sõpradega, kaasas reisikotid, puhas pesu ja terved südamed. Minu rebis äsjane hüvastijätt pooleks. Tegi kodutuks. Rippusin pilguga inimeste küljes, kuni nad silmapiirilt ära kadusid ja mu mõne teise reisija õlale üle andsid. Mida kauem ma võõrastega niimoodi sihitult kaasa lohisesin, seda tugevamaks läks tunne, nagu mul siiski oleks, kuhu minna. Ma lihtsalt olin unustanud, mis tunne on olla armunud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s