Keel, keele, lengua

Inimese loomingulisuse, loomisvõime üks uhkeim näide on see, kuidas keeletunnetus saab pidevalt kahekeelses maailmas rääkides, lugedes, kirjutades hoopis teise rütmi ja mõistuspärasuse. Tekib omaette ruum, keskkond. Tekib uus maailm, ja koos uue maailmaga uus keel. Keel, keele, lengua. See on omapärane muusika, mis keelereeglite ranges maailmas saab punasega maha tõmmatud, “õigeks” parandatud, raamidesse surutud, ent…

Alkeemiku valem

Olen teadlikult ja aina enam ekraanidest eemal. Tagasi keha, looduse, sisemise, iidse tarkuse juures. On imeline aeg. On imede aeg. Sügavasse pimedusse astumine, surm, seejärel uuestisünd. Ja valgus. Palju valgust, selgelt nägemist, tunnetamist, kuulamist. Ma ei teadnud, et emadus(ed) (mitmuses, sest iga uus laps on uutmoodi emadus) on võimas transendentaalne kogemus. Spirituaalne avanemine. Iidse tarkuse…

Väikeste suurus

Valeria Luiselli kirjutab õhtul hilja, pärast seda, kui on lapsed magama pannud, sest siis tohib juua ja suitsetada. Teha asju, mida me laste ees endal teha ei luba, ütleb ta. Tohib kirjutada. Ma ootasin Erikuga samuti hetki, mil saan kirjutada. Pühenduda iseendale, väitsin sageli, kuigi kõik need hetked läksid raamatu, artiklite, esseede kirjutamise nahka. Suured,…

Sibul

Terve meie maja lõhnab sibula järele. Kui naabritüdruk Manuela – kes eile tahtis uudishimulikult nina kirtsutades väga teada mismoodi lõhnab Eriku kodu – peaks täna külla tulema, saaks ta unustamatu elamuse osaliseks. Ma ei räägi tingimata meeldivast kogemusest vaid millestki, mis kleepub su mäluseina külge, tahad sa seda või mitte, ja sinna ta jääb. Aastaid…

Uuestisünd

Agnese surm oli ootamatu. Alles hiljem taipasin, et samal ajal oli see ka minu ärkamine. Uuestisünd. Ja see oli valus, väga valus, sest kõik ärkamised, uuestisünnid on seda. Ära lase valul end karmimaks muuta, las ta teeb sind õrnemaks, ütlesin ma endale tol hetkel sageli. Ära lase surmal sind elu kartma panna; las surm vormib…

Meie suurim hirm

Liiga palju suuri naisi elavad väikest elu. Oma suurte kätega küpsetad sa teistele päevast-päeva tillukesi toite, sest tähtsustada menüü planeerimisele, ostmisele ja valmistamisele kuluvat aega ja tööd olla naeruväärne nii et sa ei tee seda. Oma suurte rindadega täidad sa teiste kääbusfantaasiaid, kuid toita inimhingi olla intiimne teema, mida avalikus kohas pole vaja demostreerida nii…

Ajakirjanduse ülbe keel

Kas ajakirjanikud on alati olnud nii ülbed, sarkastilised ja pealiskaudsed nagu mulle täna Jot Downi lugedes tundub? (Tegelik küsimus on muidugi hoopis sügavam – kas mina ajakirjaniku rollis olen alati olnud nii ülbe, sarkastiline ja pealiskaudne nagu täna mulle sarnaseid tekste lugedes tundub? -, kuid teis(t)e abil on iseennast kergem näha.) Ühed ja samad teemad,…

Raske on vaadata neid, kellel pole

Okupa perekonna isa istus hõivatud maja trepil, kui ma Miloga jalutamast tulin. Hallisegused juuksed, kortsud silmanurgas, kanep huulte vahel. Nägin esimest korda ta lokkides halli ja neid kortsukesi väsinud silmade juures, mis tegid ta minu sarnaseks. See taipamine ehmatas. Pärast autode põletamisjuhtumit vaatan teda ja ta perekonda teisiti. See on tõsi. Vaatan päriselt, siira uudishimuga…

Teisenenud meeleseisund

Ma mõtlesin su peale. Ma mõtlesin su peale, sest hommik tõi jälle tuule, selle tuule, mis ajab inimesed hulluks, imelikuks, ja see tähendas, et Erik ärkas oksendades. Ta on oksendanud enne seda vaid korra elus, siis kui tulime šamaanirituaalilt ja Maroto nägi kuidas maa hingas nagu magava looma rind. “Nagu Agnese kõht,” ütles ta võlutult…

Tuult ei kahtlusta keegi

Tuul puhus tol päeval nii kõvasti, et kollektiivne hullumine oli etteaimatav. Lapsed hakkasid oksendama ja emadel lõid kõhud lahti, automootorite vahelt ja prügikastide seest ilmusid välja kümnte kaupa kassi- ja koerapoegi, joogaõpetajad nägid unes möödunud elusid ja roolis tööle sõitvad pruudid põrkasid tühjal tänaval vastu pargitud autosid, isad nägid oma 3-kuuste poegade lastearsti vastuvõtul iseenda…

Jüri läks metsa ja ta ei tule enam tagasi

Ümmarguste prillidega mees, kes võis olla Juhan Liiv, vaatas korra paremale, siis vasakule ja sosistas mulle midagi. Ma ei saanud aru, millest ta rääkis nii et ta pidi ennast kordama. Lõpuks hakkasid ta kõhnade huulte vahelt lausutud sõnad tähendust evima: “Jüri läks metsa ja nüüd arvatakse, et ta ei tulegi enam tagasi”. See polnud teadaanne,…

Süüdi oled sina, laisk inimõiguslasest diivaniaktivist

Üks kirjutab Twitteris, ja ma ei ole Twitteris vaid looduses, aga seda ma tean, et paremäärmus aitas vasakpoolsetel võita, ja need neli sõna hargnevad 10 minutiga läbi 10 000 tviidi, sest muidugi see üks pole lihtsalt üks vaid staarajakirjanik Jordi Evole, aga need sõnad on lihtsad ja ilmselged, liiga lihtsad, liiga ilmselged Evole kohta, kuid…